Siin lehel avaldame blogina jooksvalt Peipsiääre Vallavalitsuse käimasolevaid arengutegevusi.
Hetkel on keskseteks teemadeks:
Kallaste kaldakaar vajab veel viimistlemist, Kallaste keskväljakult juurdepääs järveni eskiis, Vahva Rahva Kool, Alatskivi looduskeskus, infopäev Kallastel, Läänemere Kultuuripärl 2025, lasteaia töörühm, Alatskivi Lasteaia päikesepark, Kallaste keskväljaku I etapp, lasteaedade ühendamine, Alatskivi madalseiklusrada, Päiksi tee kõnnitee, Pala Tuletõrje Seltsi uue depoohoone ehitus, Vara Koolitaguse kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering, Peipsiääre valla kultuuri- ja vabaajakeskus ehk KUVAKE, Kallastele uus kauplus, Kallaste keskväljaku renoveerimine, Kallaste uuendamine.
Alatskivi mõisatiigi sild on valmis – tee saarele on taas avatud!
Ajaloolise Alatskivi mõisapargi rõngastiigi saare ja kalda vahele paigaldati uus kuumtsingitud terasest sild. Eesmärgiks oli muuta köitev puhkekoht jälle pargi külastajaile kättesaadavaks.
Silla maksumus oli 7137 eurot ja seda toetas Tartumaa Arendusselts Euroopa Liidu LEADER meetme „1.2 Turismiettevõtluse arendamine" kaudu 3510 euroga, ülejäänud summa panustas Peipsiääre Vallavalitsus.
Silla valmistas kohalik ettevõte OÜ Palmet.
Tule uudistama ja naudi jalutuskäiku imelises Alatskivi mõisapargi rõngastiigi saarel!
Taivo Tali
arendusnõunik
Foto: Kadri Külaots
Kallaste keskväljakult järveni viiv juurdepääs saab teoks
Kallaste keskväljaku uuendamise ühe olulise osana saab teoks mugav juurdepääs keskväljakult järveni. Projekt „Kallaste keskväljaku avaliku juurdepääsutee rajamine" sai rahastuse Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu kaudu EMKVF meetmest „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus" – 2. taotlusvoorust „Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamine".
Tööde käigus rajatakse otse Kaldakaare juurest uus kaldtee ning uuendatakse vana treppi, et muuta liikumine järveni turvaliseks ja ligipääsetavaks kõigile: nii lapsevankri, ratastooli kui ka jalgrattaga liiklejatele.
Tööd viiakse ellu aastatel 2025–2026.
Ehitise hinnanguline maksumus on ca 150 000 eurot, millest Euroopa Liidu toetuse osa on 90%.
Visuaalid: OÜ ABMA
Taivo Tali
arendusnõunik
Valminud on Koosa truubi ümberehituse ja kergtee asendiplaan
Jagame Teiega Koosa truubi ümberehituse ja kergtee asendiplaani, millega hetkel toimetatakse.
Lümati raamatukogu saab uue ilme
Meil on häid uudiseid! Lümati raamatukogu uue hoone renoveerimistööd on alanud! Projekti elluviimist toetab Kultuuriministeeriumi toetusmeede „Rahvaraamatukogude arendusprojektid 2025" 37 600 euroga, millele Peipsiääre vald lisab omalt poolt sama palju. Renoveerimistööd lähevad maksma 75 200 eurot. Tööd saavad valmis suve jooksul.
Foto: Peeter Kiuru
Rahvakoosolekud said punkti Koosal
26. märtsil toimus Koosa rahvamajas selle aasta viimane rahvakoosolek, kus aktiivse arutelu käigus said elanikud esitada piirkonna arengu jaoks olulisi küsimusi ja ettepanekuid. Ülevaate sai nii valla tegemistest kui ka Koosa küla ruumikava hetkeseisust.
Koosolekul tõstatatud teemad:
• Liiklusohutus Koosa-Varnja teel ja küla piires – üle kogu valla on käimas kiiruseületamiste kaardistamine koostöös piirkonnapolitseinikuga.
• Kargaja ja Rehemetsa tee kehv seisukord. Tee on valla majandusosakonna 2025. aasta tööplaanis kruusakatte alla viimiseks.
• Bussiootepaviljonide rajamise vajadus.
• Koosa lasteaia kohapuudus: arutati nii liitrühmade loomise kui ka ruumilahenduste võimalusi. Toodi välja ka murekohad kohataotluste esitamise ning menetlemisega ARNO süsteemis.
• Küla heakord ja turvalisus: valgustuseta jalakäijate sild, vandaalitsemine, ohtlikus seisus hooned ning korrastamata kinnistud.
• Kriisikoordinaatori ametikoha vajalikkus: kogukonna valmisoleku parandamine kriisideks ja riskijuhtimise koolitused.
Lisaks toodi välja mitmeid teisi kogukonna jaoks olulisi tähelepanekuid ja ettepanekuid.
Koosolekul tõstatati küsimus Koosa truubi ümberehituse info kättesaadavuse kohta valla kodulehel. Hetkel on projekteerimine veel käimas. Kui meieni jõuab valmislahendus, siis jagame ka seda meie infokanalites. Pärast projekteerimist on Transpordiametil plaanis ehitustööd teostada, kuid täpne ajakava sõltub siiski nende tööplaanidest.
Kui märkad oma kodukohas mõnda murekohta, anna sellest teada: vald@peipsivald.ee või https://www.peipsivald.ee/anna-tagasisidet. Koos leiame lahenduse!
Kogukonna liikmetega olid kohtuma tulnud Peipsiääre vallavolikogu kogukonnakomisjoni esimees Külli Must, volikogu liikmed Raido Tamm, Sirje Leini, Sven Särki ja Peeter Vagula, vallavanem Piibe Koemets, abivallavanem Peeter Kiuru, arendusnõunik Taivo Tali ja finantsjuht Sirje Koido.
Rahvakoosolekuid korraldas Peipsiääre vallavolikogu kogukonnakomisjon koostöös vallavalitsusega.
Suur tänu kõigile, kes koosolekutel osalesid ja kaasa mõtlesid!
Foto: Kadri Külaots
Koos arutati Halliku liivakarjääri mõju ja tulevikku
25. märtsil toimus Pala kultuurimajas avalik koosolek, kus arutati Vea külla rajatava Halliku liivakarjääri teemal. Kohapeal vastasid küsimustele Heidelberg Materials Kunda AS esindajad.
Põhilise murekohana tõid piirkonna elanikud välja kaevandamise käigus põhjavee kvaliteedi ja koguse vähenemise, mis võib kaasa tuua kaevude joogivee kvaliteedi languse ja veetaseme alanemise. Heidelberg Materials Kunda AS esindajad kinnitasid, et rajatavas karjääris ei ole plaanis vett välja pumbata, mistõttu ei teki põhjavee kadumist mõjutatud kihtidest nii kaevandusalal kui ka väljaspool seda. Samuti kinnitati, et juhul kui kaevandustegevuse käigus joogivee kvaliteet halveneb, kaevude veetase alaneb või jääb mõne kinnistu kaev tühjaks, siis rajatakse kinnistule uus puurkaev.
Kaevude seisukorra taastamise kohustus on lisatud ka Peipsiääre Vallavolikogu 12.03.2025 otsusele nr 13, kus nõustuti kaevandusloa andmisega.
Veeprobleemide tekkimisel tuleb esmalt pöörduda Peipsiääre vallavalitsuse poole ning keskkonnaspetsialist võtab ühendust Heidelberg Materials Kunda AS esindajatega.
Enne kaevandustegevuse alustamist koostatakse piirkonnast hüdrogeoloogiline mudel, mis hõlmab ka ümberkaudsete kaevude mõõdistamist. Uuringuala jääb 2 km raadiusesse ümber rajatava liivakarjääri.
Lisaks juhiti tähelepanu ka teistele karjääri rajamisega kaasnevatele mõjudele:
- müra, mida tekitavad masinad karjääris (kopad, ekskavaatorid, laadurid, veokid);
- tolm, mis kaasneb nii kaevandamistegevuse kui transpordiga;
- liikluskoormuse suurenemine, mis mõjutab omakorda nii liiklusohutust kui ka teede seisukorda;
- maastiku ja ala kasutuse pöördumatu muutus kaevandamise käigus ja selle järel.
Masinate töötamisel kaasnevale mürale pakuti lahenduseks leppida kokku kindel tööaeg (nt: tööpäevadel kl 9-17). Kaevandustegevusega kaasneva tolmu kohta on Halliku liivakarjääri seletuskirjas välja toodud, et enamjaolt on liiv looduslikus olekus niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Kaevandamismahud aasta lõikes ei ole suured mistõttu ei teki oluliselt suuremat liikluskoormust ega pidevat transpordimüra.
Halliku liivakarjääri alla jääv maa-ala korrastatakse projekti raames, milles saavad kaasa rääkida ka kohalikud elanikud. Korrastamisprojektis on planeeritud mäeeraldisele tekitada veekogu pindala on 6,28 ha, keskmise sügavusega ca 2-3 m. Mäeeraldise nõlvad korrastatakse rohumaaks ja täidetud maa-ala korrastatakse metsamaaks. Kuna kaevandamine on planeeritud etapiti, siis saab korrastustöödega alustada juba kaevandamise käigus.
Heidelberg Materials Kunda AS on valmis tegema koostööd nii Peipsiääre vallavalitsusega kui ka kohaliku kogukonnaga. Planeeritavatest tegevustest, kus saavad kaasa rääkida ja oma ideid pakkuda ka kohalikud elanikud. Kõikidest olulistest tegevustest teavitatakse elanikke valla infokanalite kaudu. Küsimuste tekkimisel võib ühendust võtta ka Peipsiääre valla keskkonnaspetsialistiga, kes edastab need lahenduste leidmiseks Heidelberg Materials Kunda AS esindajatele.
Marily Laak
keskkonnaspetsialist
Vara rahvakoosolekul arutati olulisi teemasid ja tehti ettepanekuid
avalike suhete spetsialist
Kallaste keskväljaku kaldakaar vajavab veel viimistlemist
Kuigi Kallaste keskväljaku I etapi tööd (sealhulgas kaldakaar) valmisid 28. veebruariks, ei olnud Peipsiääre Vallavalitsusel võimalik neid vastu võtta. Kaldakaar ise on valmis, esineb puudusi, mis vajavad parandamist. Probleemid on seotud metallist lehtplaatidega, mis juba visuaalsel vaatlemisel ei vastanud ootustele.
Kallaste keskväljaku kaldakaar on keeruka vormiga konstruktsioon. Tihti on metallkonstruktsioonid painutatud ühes suunas, kuid siin on see mitmemõõtmeliselt kumer ehk siis nii-öelda X. Y ja Z on võimalik, et ta on nii ühtpidi kaldu kui ka teistpidi kõver. Kõik jupid peavad kokku sobituma. Lisaks on see üheksa meetri kõrgune konsool suure maa-aluse jurakaga veel, mis on vastukaaluks. See on olnud keeruline ka paljudele kogenud ettevõtetele. Me saime Riia ettevõtte, kes oli nõus töö ette võtma. Nad tegid ka tööprojekti joonised ning paberil oli kõik korrektne. Tehases pandi konstruktsioon kokku ja see näis sobivat. Ent kui see toodi kohale üheksas eraldi tükis, siis tuli päriselu sinna sisse. Ju siis sellest tekkis," rääkis Abma OÜ arhitekt Liis Uustal 10. märtsil „Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.
„Kuna tähtaeg oli väga lähedal, panime kaldakaare kokku nii hästi kui võimalik ja seejärel hindasime tulemust. Olime arvestanud, et teatud osas tuleb teha ümberkorraldusi, sest ka meie ei olnud lõpptulemusega rahul," lisas Kivikuvand OÜ juhatuse liige Andrus Sibul.
10. märtsi seisuga on osa metallist lehtplaate kaldakaarelt juba eemaldatud ja saadetud tagasi Läti tehasesse, kus valmistatakse uued.
Loodame, et metallehtplaatide parandus valmib võimalikult kiiresti. Parandustööd ja nende kulud katab tootja.
Kadri Külaots
avalike suhete spetsialist
Foto: Kadri Külaots
Kolkja rahvamajas arutleti kogukondade jaoks olulistel teemadel
5. märtsil toimus Kolkja rahvamajas Peipsiääre piirkondade rahvakoosolek, kus arutati kogukonna jaoks olulisi teemasid ning esitati ettepanekuid, mis vajavad vallavalitsuse tähelepanu:
- Kolkjas, Suure tee lõigul kihutamine. Samuti vajab kohalike sõnul Metsakivi tee kruusakatte parandamist või mustkatte alla viimist. Kuna mõlemad teed kuuluvad Transpordiametile, tuleb lahendus leida nendega koostöös.
- Kolkja ja Varnja rannaalad vajavad hooldust.
- Lagunenud või põlenud hooneid, mis kujutavad endast ohtu ning tuleb kinnistu omanikega suhelda.
- Ninal ja Kolkjas mitmes kohas puudub tänavavalgustus või ei tööta see õhtuti.
- Kolkja mänguväljak on kehvas seisus ja vajab korrastamist, näiteks on liumägi lahti.
- Peipsiääre piirkonnas on kahjuks olnud mitmeid tulekahjusid. Seetõttu soovivad kohalikud koostöös Päästeametiga veevõtukohta ametlikult registreerida, et poleks viivitusi. Samuti tehti ettepanek paigaldada hüdrante üle valla, et parandada tuleohutust.
Arutati ka teisi kogukonna jaoks olulisi teemasid, mis vajavad tähelepanu ja lahendusi.
Kui märkad oma kodukohas mõnda probleemi, anna sellest kohe teada vallavalitsusele vald@peipsivald.ee või https://annateada.ee/ Koos leiame lahenduse!
Kogukonna liikmetega olid kohtuma tulnud Peipsiääre vallavolikogu kogukonnakomisjoni esimees Külli Must, volikogu liige Sven Särki, vallavanem Piibe Koemets, abivallavanem Peeter Kiuru, finantsjuht Sirje Koido, vallasekretär Kai Pruuli ja sotsiaaltööspetsialist Viktoria Tõugjas.
Kadri Külaots
avalike suhete spetsialist
Foto: Kadri Külaots
Kallaste keskväljaku I etapi hetkeseis
3. märtsil toimus Kallastel koosolek, kus vallavalitsuse esindajad, ehitaja, ehitusjärelevalve ja arhitekt arutasid Kallaste keskväljaku renoveerimise I etapi hetkeseisu.
Kuigi Kallaste keskväljaku I etapi tööd (sealhulgas kaldakaar) pidid valmis olema 28.02.2025, siiski ei ole neid praeguses seisukorras võimalik vastu võtta. Kaldakaar ise on küll valmis, kuid esineb olulisi puudujääke, mis vajavad parandamist. Peamised probleemid on seotud kaldakaarel olevate metallist lehtplaatidega.
Koosolekul lepiti kokku, et koostatakse nimekiri puuduste likvideerimiseks, et saavutada nii kvaliteetne kui ka visuaalselt ilus lõpptulemus.
Mõistame, et ootus keskväljaku I etapi valmimise osas on suur ning teeme endast kõik oleneva, et puudused saaksid lahendatud nõuetekohaselt ja võimalikult kiiresti.
Alatskivi ja Kokora piirkondade rahvakoosolekul sai sõna sekka öelda
19. veebruaril toimus Alatskivi ja Kokora piirkondade rahvakoosolek, kus arutati kogukondade jaoks olulisi teemasid ning esitati ka ettepanekuid.
- Teede ja taristu arendamine – räägiti võimalustest parandada Alatskivi järve silda ning lossi tagust treppi. Leida lahendusi Kallaste ja Kokora vahelise, riigile kuuluva, kruusatee seisukorra parandamiseks ning tõstatati varjualuse puudumise küsimus Alatskivi bussipeatuses (vana Coopi poe ees). Samuti vajavad tühjalt seisvad või lagunenud hooned, kas korrastamist või lammutamist, näitena toodi vana Coopi kauplus ning Kokoral asuvad hooned.
- Liikluskorraldus - kaaluti võimalusi parema liikluslahenduse loomiseks Alatskivi koolimaja ees, et tagada turvalisem liikumine nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele.
- Prügikorraldus ja keskkonnaküsimused – arutati võimalusi parandada prügikastide tühjendamise sagedust ja avalike konteinerite hooldust. Samuti tõstatati sadevee äravoolu teemad ning nende võimalik mõju kraanivee kvaliteedile Alatskivil asuvate kortermajade juures. Lisaks toodi välja Kokoras asuv eraomanduses metsapark, kus oleks vaja leida lahendusi sealsete vanade puude hooldamiseks ja ohutuse tagamiseks.
- Tähelepanu vajavad Alatskivi ja Nina rannaalad, mille arendamine on oluline nii kohalikele kui ka turistidele. Samuti tõsteti esile kergliiklusteede rajamise vajadus.
Kogukonna liikmetega olid kohtuma tulnud Peipsiääre vallavolikogu esimees Jaako Lindmäe, kogukonnakomisjoni esimees Külli Must, volikogu liikmed Peeter Vagula ning Sven Särki, vallavanem Piibe Koemets, arendusnõunik Taivo Tali, sotsiaalosakonna juhataja Triin Vaino ja finantsjuht Sirje Koido.
Koos on võimalik oma piirkonna arenguks palju ära teha! Küsimuste ja ettepanekutega saab pöörduda ka vallavalitsuse ja volikogu liikmete poole. Kontaktid on leitavad Peipsiääre valla kodulehelt.
Kadri Külaots
avalike suhete spetsialist
Foto: Kadri Külaots
Kallaste keskväljaku kaldakaare detailid on ühendatud
Juba õige pea saame Kallaste keskväljaku I etapi ehitusele joone alla tõmmata. 17. veebruaril toimus Kallastel ka koosolek, kus kohal olid nii ehitaja kui ka arhitekt ning koos pandi paika I etapi viimased tööd.
Palal toimunud rahvakoosolekul arutati valla tegemisi ja rahva ettepanekuid
4. veebruaril toimus Pala kultuurimajas Pala, Assikvere ja Ranna piirkondade rahvakoosolek, kus vallaelanikel oli võimalus saada ülevaade Peipsiääre valla tegemistest ning esitada ka ise ettepanekuid.
Koosolekut alustas Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets, kes andis ülevaate valla infokanalitest, olulisematest projektidest ja investeeringutest nii möödunud kui ka käesoleval aastal. Arendusnõunik Taivo Tali jagas ka rõõmusõnumit, et Kultuuriministeerium on otsustanud rahastada Lümati raamatukogu renoveerimist 37 600 euroga. Lisaks plaanib vallavalitsus sügisel esitada Jõgeva Leader-programmi taotluse, et kaasata täiendavaid investeeringuid raamatukogu arendamiseks.
Rahvakoosolekul osalejad tõid esile mitmeid olulisi teemasid, mis vajavad tähelepanu:
- Liiklusohutus Palal – elanikud märkisid, et kahes kohas vajab liikluskorraldus muudatusi, näiteks lamava politseiniku või ülekäigurajaga/liikluskorralduse muutmisega.
- Avaliku kontori võimalus – näitena toodi Vara kogukonnakeskus, kus elektrikatkestuse ajal oli võimalik kasutada avalikult kasutatavat kontorit ja laadida pisielektroonikat. Arutati, kuidas sarnast lahendust võiks korraldada ka Palal.
- Tegevused noortele ja tööealistele (20–40-aastased) – elanikud tõid välja, et sellesse vanuserühma kuulujaid kaasavaid üritusi on vähe ning sündmused toimuvad peamiselt hommikuti, mistõttu töötavad inimesed ei saa neist osa võtta.
- Pala suusarajad, paisjärv ja mõis – kohalikud väljendasid muret nende objektide kehva seisukorra üle ja arutleti võimalike lahenduste üle.
Kogukonna liikmetega olid kohtuma tulnud Peipsiääre vallavolikogu esimees Jaako Lindmäe, kogukonnakomisjoni esimees Külli Must, vallavanem Piibe Koemets, abivallavanem Peeter Kiuru, arendusnõunik Taivo Tali, vallasekretär Kai Pruuli, sotsiaalosakonna juhataja Triin Vaino ja finantsjuht Sirje Koido.
Rahvakoosolekuid korraldab Peipsiääre vallavolikogu kogukonnakomisjon koostöös vallavalitsusega.
Valminud on Kallaste keskväljakult järveni viiva juurdepääsu eeskiis
Kallaste keskväljaku uuendamise ühe osana plaanib Peipsiääre Vallavalitsus välja ehitada juurdepääsu keskväljakult järvekaldani. Selleks kasutatakse olemasolevat Võidu tänavalt järveni laskuvat vana, veidi lagunenud treppi. Selleks on käivitatud ka trepi ala projekteerimine ja valminud on järvele juurdepääsu eskiis, mis on vallavalitsuse poolt kinnitatud. Hetkel koostamisel olev põhiprojekt peab valmima veebruarikuu alguses.
Juurdepääs koosneb kahest osast: vana trepi asemele rajatakse käsipuudega uus lihtne trepistik ning terasvajadele rajatakse metallist täiesti uus kaldtee keskväljaku äärest kuni järveni keskväljaku kaldakaare all.
Visuaal Abma OÜ
Ca 1,5 meetri laiune kaldtee võimaldab järveveeni rahulikult jõuda ka ratastooliga, rulaatoriga, lapsevankriga ja rattaga. Kaldtee kaar jäljendab keskväljaku Kaldakaare kujutist.
Visuaalid Abma OÜ
Põhiprojekti baasil koostab vallavalitsuse projektitaotluse Kallaste Keskväljaku avaliku juurdepääsutee ehitamiseks. Projektitaotlus esitatakse veebruarikuus MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) EMKVF meetmesse „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus" 2. taotlusvooru: „Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamine".
Projektitaotluse positiivse vastuse korral viiakse projekt ellu, juurdepääs ehitatakse, aastatel 2025-2028.
Taivo Tali
arendusnõunik
haridusspetsialist
Foto: Kadri Külaots
Arutleti Alatskivi looduskeskuse tulevikku
15. jaanuaril korraldasid MTÜ Alatskivi Looduskeskus ja Peipsiääre Vallavalitsus seminari „Kuidas Alatskivi looduskeskusele elu sisse puhuda?". Seminari eesmärk oli ühiselt arutada looduskeskuse edasist tulevikku ning leida lahendusi selle aktiivseks kasutuselevõtuks.
Arutelude käigus selgus, et üksnes looduskeskusena (loodusmuuseumina) enam edasi minna ei saa ning üks võimalik lahendus oleks multifunktsionaalne hoone, kuhu saab koondada erinevaid tegevusi ja võimalusi. Näiteks lisaks loodusmuuseumi osale võiks hoones olla: infopunkt; kogukonnakeskus, kus saab korraldada üritusi ja koosviibimisi; ruumide rentimise teenus kontsertide, teatrietenduste või erapidude tarbeks ning giidituurid ja õppeprogrammid koolidele (loodusmuuseum).
Koosolekul lepiti kokku, et kevadel korraldatakse maja koristustalgud koos supiköögiga. Lisaks plaanib MTÜ Alatskivi Looduskeskus esitada projekti vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks, mis võimaldaks looduskeskusesse kauaoodatud WC-d. Projekti rahastamist taotletakse Kohaliku omaalgatuse programmist (KOP). Peipsiääre Vallavalitsus toetab projektikirjutamist ja kaasrahastamist.
Kui eesmärgiks on hoida hoonet avatud aastaringselt, tuleb arvestada ka küttesüsteemi rajamise vajadusega.
Hetkel on looduskeskuse halduskulud minimaalsed, kuid juba küttesüsteemi arendamine toob suuremad kulud. Seetõttu on oluline töötada välja plaan, kuidas hoone saaks ennast ise ära majandada. Lahendus võiks olla ökonoomne nullenergiahoone, kus kasutatakse nutikaid lahendusi ja taastuvenergiat. Kaasama peaks sisearhitekti, kes aitaks kavandada hoone otstarbekat ruumikasutust ja multifunktsionaalsust.
Praegusel kujul saab hoonet, millel puuduvad WC ja küttesüsteem, kasutada vaid suvekuudel. Üheks eesmärgiks võiks olla regulaarsete tegevuste ja sündmuste korraldamine ning hoone laiem reklaamimine, et sinna rohkem inimesi meelitada.
Ootame Teie ideid!
Eilselt koosolekult ei koorunud välja säravat tulevikunägemust või ideed, mistõttu ootame jätkuvalt teie mõtteid ja ettepanekuid Alatskivi looduskeskuse tuleviku kohta. Ideid ootame taivo.tali@peipsivald.ee või kadri.kulaots@peipsivald.ee.
Praegu on looduskeskuses muuseumiosa ja hoones hoiustatakse inventari. Keskus on avatud olnud suviti.
Foto: Kadri Külaots
8. jaanuaril toimus Kallaste sööklas Kallaste keskväljaku infopäev, kus kohalolijatele jagasid informatsiooni vallavanem Piibe Koemets ja arendusnõunik Taivo Tali. Kuulda sai Kallaste keskväljaku I etapi arengutest, II etapi plaanidest ning keskväljaku trepi projekteerimisest järvekaldani. Samuti sooviti teada vallavalitsuse üldisemaid plaane Kallastega seoses.
Foto: Taivo Tali
Peipsiääre vald on Läänemere Kultuuripärl 2025
11. detsembril kuulutas rahvusvaheline žürii välja kuus Läänemere piirkonna omavalitsust, kes pälvisid Kultuuripärlid 2025 tiitli. Need omavalitsused on: Helsingborg (Rootsi), Peipsiääre (Eesti), Alytuse piirkond (Leedu),Płock (Poola), Kaskinen- Kaskö (Soome) ja Smiltene (Läti).
Kultuuripärliks saamine ja hästi ettevalmistatud kultuuri- ja vastupanuvõime tegevuskava rakendamine toob omavalitsusele ja selle elanikele eeliseid. Kõige olulisem on, et selle protsessi kaudu saab tugevdada kogukonna sidemeid. Elanikke otsuste tegemisse ja kultuuritegevusse kaasates loovad need omavalitsused tugevamat ühtekuuluvustunnet. See seotus aitab kogukondadel ootamatutele väljakutsetele koos suurema enesekindluse ja vastastikuse usaldusega vastu astuda. Kultuurile keskendumine Läänemere kultuuripärlite projektis arendab ka koostööd erinevate rühmade - kodanike, kohalike organisatsioonide ja otsustajate - vahel, mis viib paremate suhete tekkimiseni.
Lõpuks aitab kultuuri- ja vastupanuvõime tegevuskava väljatöötamise ja rakendamise protsess Läänemere Kultuuripärlitel mentorite ja ekspertide abiga otsustajatel paremini mõista, kuidas toetada oma kogukondi, tuua inimesi kokku ja kaasata elanikke protsessi. Kõik tiitli saanud kuus omavalitsust osalevad järgmisel aastal Läänemere Kultuuripärlite programmis, mille käigus mentorid ja eksperdid toetavad kultuurialgatuste tegevuskava elluviimist. Programm hõlmab ka rahvusvaheliste võrgustike töös osalemist ja omavahelist kogemuste vahetamist.
„Meie vald on kultuuriliselt mitmekesine - siinseid igapäevaseid toimetusi mõjutavad nii kodavere kui ka vene vanausuliste kultuuriruum, sekka ka baltisaksa mõisakultuuri pärand. Need mõjud väljenduvad keeles, kommetes, toitudes, üritustes kui ka kodukoha uhkuses. Kuid soovime veelgi suurendada kogukonna vastupanuvõimet muutustele kultuurialgatuste kaudu. Seega valisime oma esimeseks prioriteediks noorte sidumise oma kodukoha ja siinse kultuuriga. Teiseks suureks eesmärgiks on näidata nii kohalikele kui ka külalistele, et Peipsiääre vald on soodne pinnas loovideede juurdumiseks," kommenteerib Peipsiääre vallavanem Piibe Koemets.
Läänemere Kultuuripärliks saamise teekond aitas Peipsiääre vallal läbi töötada kogukondade arendamisega seotud kitsaskohad. Valmis kultuuri- ja vastupanuvõime tegevuskava, mis keskendub noortele ja eelkõige kodavere kultuuriruumi tähtsustamisele. Nii on kultuuripärli aastal ees ootamas kohalikele noortele mõeldud häkaton "Kuidas saada ja olla kultuuririkas oma kodukohas?", erinevad noortelaagrid, kodavere tantsupidu ja Eesti väikseima linna Kallaste inimesi kaasav Maal elamise päev. Suure eesmärgina soovitakse viia kodavere-keelsed uudised ka Eesti Rahvusringhäälingusse.
Tegevusplaanidesse on kaasatud nii vallavalitsus kui ka KUVAKE ja Kodavere Pärimuskeskus. Kõik tegevused kaasavad panustada soovivaid vallaelanikke. Lisainfot Läänemere kultuuripärli aasta ja seotud plaanide kohta leiab alates 2025. aasta algusest Peipsiääre valla kodulehelt ja sotsiaalmeediast.
Kanname siis uhkusega tiitlit Läänemere Kultuuripärl 2025 ning võtame tiitliaastast koos maksimumi!
BSR Kultuuripärlid on tiitel linnadele, alevitele ja omavalitsustele, mis annab auhinnatud kandidaatidele programmi, et tugevdada nende suutlikkust kasutada kultuuri sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisel. BSR Cultural Pearls tiitel antakse välja teist korda. Projekti kaasrahastab Interreg BSR programm.
Liis Lainemäe
Peipsiääre valla turundusjuht
Kogukonda siduv Kodavere tantsupidu toimub 7. juunil 2025. Foto: Karl-Fredy Kruup
Kallaste keskväljaku I etapi ehitus viibib
Peipsiääre Vallavalitsus kinnitas 1. oktoobri istungil riigihanke „Kallaste linnakeskuse I etapi ehitus" hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise kuni 30. novembrini 2024.
Kaldakaare ehitus on osutunud keerulisemaks, kui algselt ette nähti. Tegemist on tehniliselt mahuka ja spetsiifilise metallkonstruktsiooniga, mis raskendas juba 2024. aasta kevadel objektile ehitaja leidmist. Siiski leidus Kivikuvand OÜ, mis oli valmis selle väljakutse vastu võtma ning tööd teostama.
Tulles vastu ehitajale, toimus täna, 29. novembril, erakorraline vallavalitsuse istung, kus kinnitati ehitaja taotlus Kallaste keskväljaku I etapi ehitustööde tähtaja pikendamiseks. Hoiame teid jooksvalt infoga kursis siin samas blogis.
Foto: Raimond Võimre
Volikogu kinnitas kolme lasteaia ühendamise otsuse
Peipsiääre vallavolikogu kinnitas 27. novembri istungil otsuse ühendada Alatskivi Lasteaed, Koosa Lasteaed ning A. Haava nim Pala Kooli lasteaiaosa. Uue ühendatud asutuse nimeks saab Peipsiääre Lasteaed, mis hakkab tegutsema Peipsiääre Vallavalitsuse hallatava asutusena. Peipsiääre Lasteaia juriidiliseks aadressiks on Lasteaia 6, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartumaa 60201. Peipsiääre Lastaia direktor valitakse avalikul konkursil.
Algne plaan oli ühendada kõik viis lasteaeda (kokku 16 rühmaga). Vallas on suhteliselt väikesed lasteaiad ja ka lasteaias käivate laste koguarv (kokku 247 last) pole suur. Vallavalitsuse poolt loodi ka lasteaia töögrupp. Koosolekutel arutati lasteaedade ümberkorraldamist ühtsele juhtimisele viimisel. Arutelude käigus said kõik osapooled esitada ühendamisele poolt ja vastuargumente.
Kohtumistel selgus, et Vara ja Kolkja töötajad ning vanemad lasteaedade ümberkorraldamist ei poolda. Võttes arvesse eri piirkondade kogukondade seisukohti, kujunes plaan teha ühendamist etapiliselt, esmalt ühendada 3 lasteaeda, teises etapis liita veel 2 lasteaeda. Ka töögrupi lõppseisukoht oli minna edasi 3 lasteaia ühendjuhtimise alla viimisega.
Peipsiääre Lasteaed alustab oma tegevust 1. septembril 2025 ning jätkab tööd kolmes tegevuskohas: Alatskivil, Koosal ja Palal.
Bianka Makoid
haridusspetsialist
Pildil Kuressaare Pargi lasteaia fuajee. Foto: Piibe Koemets
Alatskivi madalseiklusrajal saab nüüd seigelda ka pimedal ajal
Alatskivi madalseiklusrada on nüüd valgustatud, et ka pimedal ajal saaksid lapsed ja pered turvaliselt ronida ja lõbutseda. Valgustus süttib automaatselt hämaruse saabudes ja kustub kell 23.
Täname Alatskivi Coopi elektriga varustamise eest! Peipsiääre Vallavalitsus korraldas kaabli paigaldamise, valgustite ja posti paigaldamise ning katab elektrikulu.
Tule ja proovi ka pimedamal ajal – seiklusrada ootab sind!
Kallaste keskväljaku esimese etapi ehitustööd käivad täie hooga
Kallaste keskväljaku esimese etapi tööd on käimas. Paigaldatud on kivisillutis ja läbi on viidud kaldakaare eeltööd. Kaldakaar saab paigaldatud esimeses etapis.
Samal ajal valmistame vallamajas ette väljaku jaoks teist etappi, mis rahastuse saamisel liigutavad keskväljaku arendustöid edasi Oja tänava suunas. Sellega saavad tehtud ka elektritööd, mis eemaldavad muuhulgas ka praegu keset sillutist oleva elektriposti ilma juba tehtud töid ümbertegemata. Teises etapis pikendatakse ka Kevade tänavat läbi keskpargi keskväljakuni ja rajatakse uus bussiooteala.
Taivo Tali
arendusnõunik
Foto: Liis Lainemäe
Lasteaia töörühma koosolekutest
Vallavalitsuse poolt loodi lasteaia töörühm, kuhu kuuluvad Sirje Leini (hariduskomisjoni esimees), Kai Knude (Alatskivi lasteaia õppejuht), Jane Kiigjõe (Pala lasteaia õpetaja) ja Bianka Makoid (haridusspetsialist).
Töörühm kohtus 5 korda, et arutada lasteaedade ühendjuhtimisele üleviimise vajadust, võimalusi ja kitsaskohti. Töörühm leidis, et lasteaedade ühendjuhtimisele üleviimine on võimalik, küsimus on, kuidas seda parimal moel teha, et toetada lasteaia arendustegevusi ja tagada kõigile lastele võrdsed võimalused.
Töörühmas on arutatud lasteaia struktuuri ning finantsküsimusi, ümberkorraldamisel tekkivaid võimalikke probleemkohti ja nende lahendamise võimalusi.
Lasteaia töögrupi seisukoht ja ettepanek on minna edasi 3 lasteaia ühendjuhtimise alla viimisega, liita Alatskivi, Koosa ja Pala lasteaiad ning nende baasil luua uus munitsipaallasteasutus Peipsiääre Lasteaed.
Kokkuvõte lasteaia töörühma kooselukest asub SIIN.
Bianka Makoid
haridusspetsialist
Valminud on Alatskivi Lasteaia päikesepark
Alatskivi Lasteaias valmis suve lõpus projekti „Tartumaa Roheenergeetika Kompetentsikeskuse loomine" raames Alatskivi lasteaia päikesepark koguvõimsusega 32 kW. Selle pidulik avamine toimub 16. oktoobril kell 11.00 lasteaia õuel.
Alatskivi Lasteaia katusel säravad nüüd päikesepaneelid, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikule ja nutikale energiakasutusele. Lisaks päikesepaneelidele paigaldati projekti raames lasteaia juurde ka elektriauto laadimispunkt ning plaanis on veel akupanga lisamine.
Ehitust rahastati 75% ulatuses EL meetmest "Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond", 25% maksis vald omaosalusena. Päikesejaam koos laadimispunktiga maksis kokku 29 639 eurot, paigaldaks oli Diotech OÜ.
Projekt „Tartumaa Roheenergeetika Kompetentsikeskuse loomine" toetab Tartumaa ettevõtteid, omavalitsusi ja kodanikke roheenergeetika ja energiatõhususe lahenduste valikul, arendamisel ja rakendamisel. Projekti juhib Mittetulundusühing Tartu Regiooni Energiaagentuur ja partneriteks on kõik kaheksa Tartumaa omavalitsust, Tartumaa Omavalitsuste Liit
Projekti raames rajatakse Jääaja keskusesse taastuvenergeetika demokeskus ning kõigisse Tartumaa omavalitsustesse vähemalt üks päikeseelektrijaam. Projekti raames hangitakse ka kogemust ühisostule üleminekuks, salvestusseadmete integreerimisel, autolaadijate ühendamisel. Olulise tööriistana töötatakse välja ühtne monitoorimissüsteem. Järgneva kolme aasta jooksul korraldatakse Tartumaal vähemalt 40 avalikku energiavaldkonna õppepäeva, toimuvad õppereisid ja kaks konverentsi.
Projekti eelarve kokku on 2,298 miljonit eurot, millest 1,723 miljonit eurot on Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt antav (euro)toetus ja 0,575 miljonit eurot partnerite omaosalus.
Iga omavalitsus saab projekti elluviimisega kaasnevate kulude katteks 16 500 eurot aastas, kokku 49 500 eurot. Peipsiääre vald panustab projekti 31 738 eurot.
Projekti lõpptähtaeg on 30.08.2026.
Rohkem infot leiab SIIT.
Vasakul pildil on näha päikesepaneelid, mis asetsevad Alatskivi Lasteaia katusel, paremal pildil on elektriauto laadimispunkt. Fotod: Diotech OÜ
Kallaste keskväljaku I etapi ehitus valmib novembri lõpuks
Tähelepanelikumad on kindlasti juba märganud, et 1. oktoobril, oli Kallaste keskväljaku esimese etapi valmimistähtaeg. Ehitustööde käigus ilmnesid ettenägematud asjaolud, mis takistasid tööde teostust planeeritud tähtajaks.
Pinnase alt tulid välja maakivimüürid ja kunagiste majade vundamendid, millega projektis ei oldud arvestatud, samuti on erosiooniohu vältimiseks vajalik projekteerida ja ehitada täiendav tõke. Ka tekkis võimalus asendada metallkaare võrkkate perforeeritud materjaliga, mis pakub paremat kumerust.
Kuigi need asjaolud pikendavad ehitustähtaega, ei muuda need hankelepingu olemust ega maksumust.
Eelpool mainitud asjaolude tõttu kinnitas Peipsiääre Vallavalitsus 1. oktoobri istungil riigihankes „Kallaste linnakeskuse I etapi ehitus" hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise kuni 30. novembrini 2024.
Esimeses etapis ehitatakse kaldakaar koos vaateplatvormiga. Ehitustöid teostab Kivikuvand OÜ. Esimese etapi ehitustööde kogumaksumus on 532 205 eurot. Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA programm) eraldati projektile 270 000 eurot.
Alatskivi madalseiklusrada ootab avastama
2024. aasta kaasava eelarve suurprojektina võitnud Alatskivi madalseiklusrada on kasutamiseks valmis ja ootab nii lapsi kui ka täiskasvanuid aega veetma (kaalupiirang on 110 kg). Kes ronida ei jaksa ja soovib lihtsalt võsukestel silma peal hoida, siis juba õige pea paigaldatakse madalseiklusraja juurde ka pink.
Madalseiklusrajal on 15 erinevat ronimiselementi ja 3 platvormi. Lisaks on trosslaskumine ja ka tasakaalurada. Seiklusrada on ehitatud ohutule kõrgusele ja on kasutamiseks ilma spetsiaalse turvavarustuseta. Liikumine seiklusrajal toetab lapse kehalist arengut, motoorsete oskuste kujunemist ja aitab ennetada ülekaalulisust. Kui lapsed saavad piisavalt liikuda, on nad tervemad, rõõmsamad ja ka paremad õppijad.
Reeglid ja ronimisjuhendi leiad SIIT.
Madalseiklusraja juures on kaks pinki istumiseks, et vanemad ja ka vanavanemad, kes pole nii suured ronijad, saaksid mugavalt oma võsukestel silma peal hoida.
Täname kõiki, kes panustasid Alatskivi madalseiklusraja valmimisse: idee autor, kaasava eelarve hääletusel osalejad, koristamistalguid korraldanud vallavolikogu liige Peeter Vagula, Peipsiääre Vallavalitsuse abivallavanem Peeter Kiuru, arendusnõunik Taivo Tali, majandusosakonna juhataja Kalmar Raudsepp, ehitus- ja hankespetsialist Raimond Võimre, keskkonnaspetsialist Marily Laak, õigusnõunik Kristin Klesmann, majandustöötajad Mihkel Suits, Sergei Luptov, Raigo Saar, Aleksander Belov, Marko Lillestik, kalmistuvaht Roman Buk, seiklusraja ehitaja 3park Eesti OÜ, istumispinkide valmistaja Puukujurid OÜ, juurimistööde teostaja AT Maagrupp OÜ, arborist Timtam OÜ ja avamisüritusel tervislike snäkkide pakkumise eest Alatskivi Coop Konsum.
Seiklusrada asub Alatskivi Coop Konsumi taga. Madalseiklusraja ehitus läks maksma 13 889,7 eurot.
Foto: Liis Lainemäe
Valiminud on Päiksi tee äärde rajatud kõnnitee
Nüüd saab Alatskivi alevikus kõndida mugavalt Tartu maanteelt Alatskivi Tervisekeskusesse või vastupidi, sest Päiksi tee äärde rajatud kõnnitee on kasutamisvalmis. Ehitustööd toimusid augustis ja seda teostas OÜ MR Vaader. Kõnnitee läks maksma koos käibemaksuga 26 495,70 eurot.
Alatskivi madalseiklusraja ehitustööd jõuavad õige pea lõpusirgele
2024. aasta kaasava eelarve suurprojektina võitnud Alatskivi madalseiklusraja ehitus on täies hoos. Avamine toimub septembrikuu jooksul. Seiklusrada asub Alatskivi Coop Konsumi taga. Ehitust teostas OÜ 3park Eesti. Madalseiklusrada läks maksma koos käibemaksuga 12 980,80 eurot.
Madalseiklusraja ehitus. Pilt tehtud 5. septembril. Foto: Kadri Külaots.
Kuidas läheb MTÜ Pala Tuletõrje Seltsi uue depoohoone ehitusega?
MTÜ Pala Tuletõrje Selts annab teada, et majal on ees uksed ja aknad. Valminud on maaküte, kanalisatsioon ja puurkaev. Praegu tegeletakse ventilatsiooni, elektri- ja sisetöödega. Jäänud on veel siseviimistlus ja asfalteerimine.
MTÜ Pala Tuletõrje Selts on 15. aastaga aidanud tõsta oluliselt meie piirkonnas turvalisust. Nad on valmis päästesündmusele reageerima iga kell, käivad kustutamas hooneid, maastikupõlenguid ja teevad kodukülastusi tuleohutuse teadlikkuse tõstmiseks.
Jätkuvalt on võimalik uue depoohoone ehitust toetada ja isegi väike panus on väga suureks abiks. Toetada saab Alatskivi poes asuvasse annetuskasti annetust tehes. Või tehes ülekande pangakontole: MTÜ Pala Tuletõrje Selts EE382200221045507596
Älis Tõnisson
MTÜ Pala Tuletõrje Selts
Foto: Älis Tõnisson
Valminud on Vara küla Koolitaguse kinnistu eskiis
Juulikuus algatas Peipsiääre Vallavalitsus Vara külas Koolitaguse kinnistu (86101:006:0305) ja selle lähiala detailplaneeringu. Nüüd on valminud ka esialgne eskiis Terav Kera OÜ-lt. Valla kinnistule planeeritakse üks ärimaa (kauplushoone vms ärihoone) ja kuus eramumaa krunti. Joonisel on näha ka üks kinnistu, mis asub eraomandis. Selle maatüki omanik oli nõus oma kinnistu plaani lisama.
Tegemist on esmase eskiisiga. Hinnad ja tingimused ei ole veel välja kujunenud. Näiteks hakkab hindu mõjutama kommunikatsioonide väljaehitus.
Edasistest arengustest seoses Vara külas asuva Koolitaguse kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringuga teavitame jooksvalt Peipsiääre valla kodulehel ja siinsamas blogis.
Algasid Kallaste keskväljaku ehitustööd
Kolmapäeval, 14. augustil algas Kallaste keskväljaku esimese etapi ehitus, mille tulemusena valmib käesoleval aastal keskväljaku Kaldakaar koos vaateplatvormiga.
Juuni alguses kinnitas Riigi Tugiteenuste Keskus Kallaste keskväljaku renoveerimise projekti muudatuse (esimeses etapis ehitatakse Kaldakaar koos vaateplatvormiga) ja uuendatud projektitaotluse. Eesti riigi poolt (Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA )) eraldatakse projektile 270 000 eurot.
Ehitushanke tulemusena ehitab Kaldakaart ehitusfirma Kivikuvand OÜ. Esimese etapi ehitustööde kogumaksumus on 532 205 eurot.
Rohkem infot Kallaste keskväljaku renoveerimisekohta leiad SIIT.
Päiksi tee äärde rajatakse kõnnitee
23. juulil algasid ehitustööd Alatskivi alevikus Päiksi tee äärde kõnnitee rajamiseks Alatskivi Tervisekeskusest Tartu maanteeni. Kõnnitee valmimistähtaeg on 31.08.2024. Töid teostas OÜ MR Vaader. Kõnnitee läks maksma koos käibemaksuga 26 495,70 eurot.
Kuidas läheb 2024. a kaasava eelarve võitnud projektidega?
2024. aasta kaasava eelarve raames viidi maikuus läbi rahvahääletus ja võitjateks tulid Alatskivi madalseiklusrada (14 000 eurot) ning Alatskivi siselasketiir ja varjumiskoht (ca 7000 eurot).
Madalseiklusraja rajamiseks on Peipsiääre Vallavalitsus valinud välja paigaldaja ja täpse asukoha. Madalseiklusrada tuleb Alatskivi Coop Konsumi taha. Projekt on kooskõlastatud ka Keskkonnaametiga.
Alatskivi COOP Konsumi tagune ala, kuhu tuleb madalseiklusrada. Foto: Taivo Tali
Väikesest projektidest võitnud Alatskivi siselasketiirus käivad ettevalmistavad tegevused remonttöödeks.
Rohkem infot ideede kohta leiab: www.peipsivald.ee/kaasava-eelarve-ideed-2024
Taivo Tali
arendusnõunik
Juuni alguses 2024 kinnitas Riigi Tugiteenuste Keskus Kallaste keskväljaku renoveerimise projekti muudatuse (I etapis tehakse ainult Kaldakaar koos vaateplatvormiga) ja uuendatud projektitaotluse ning projektile eraldati 270 000 eurot Eesti riigi poolt (MATA programmist).
Ehitushanke tulemusena valiti Kaldakaare ehitamiseks välja ehitusfirma (Kivikuvand OÜ), tööde maksumuseks saab pakkumuse järgi kokku 532 205 eurot. I etapi ehitustööd saavad tehtud käesoleval aastal.
Koostatud on ka Kaldakaare ehitusekspertiis ning ehitusprojekt kogu Kallaste keskväljakule ja selle juurdepääsuteele. Ehitusprojekti põhjal ehitatakse II etapina välja kogu keskväljak, uus juurdepääsutee ja bussijaam. Selle jaoks küsitakse toetust Euroopa Liidu meetmest "Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused" ning selle projekti kogumaksumuseks on ca 1,1 miljonit eurot.
Plaanis on sel aastal veel ette valmistada eelprojekt Kallaste keskväljaku kaldatreppide ehitamiseks.
Visuaalsed kavandid: OÜ ABMA
Taivo Tali
arendusnõunik
Kallastele uus kauplus
Kallaste linnas on täna ainult üks toidupood, mis asub linna lõunaosas. Peipsiääre Vallavalitsus ja kohalikud elanikud näevad, et linnas on vajadus ning vaba ruum ka teistele toidupoodidele. Seetõttu on Peipsiääre Vallavalitsus pakkunud kuuele Eestis tegutsevale poeketile võimalust ehitada oma (uus) pood Kallaste linna. Selleks on pakutud neli erinevat asukohta.
Visuaal: ABMA OÜ
Huvi olemasolul algatab vallavalitsus augustis 2024 vastavale asukohtadele detailplaneeringud ning viib läbi enampakkumise asukohtadele toiduketi väljavalimiseks ja pikaajalise hoonestusõiguse sõlmimiseks.
Taivo Tali
arendusnõunik
24. aprilli Peipsiääre vallavolikogu otsusega moodustati Peipsiääre Vallavalituse hallatav asutus Peipsiääre Valla Kultuuri-ja Vabaajakeskus, mille eesmärgiks on koordineerida Peipsiääre vallas kultuuri-, spordi-ja noorsootööalast tegevust alates 1. septembrist 2024.
Juunikuus alustas Peipsiääre vald Kultuuri- ja Vabaajakeskuse juhi otsingutega. 21., 25. ja 27. juunil on planeeritud vestlused ning 1. juulil toimub 2-3 kandidaadiga debatt.
Lisaks KUVAKE-se juhile hakkavad vabaajakeskuses töötama kultuuri-, spordi- ja noorsootöö valdkondade vastutajad, kelle ülesanneteks on koostöös piirkondadega edendada rahvakultuuri, korraldada huvi- ja vabaajategevusi, pakkumaks võimalusi vabaaja sisustamiseks Peipsiääre vallas. Valdkondade vastutajateks saavad kultuuritööspetsialist Reet Kruup, sporditööspetsialist Priit Allikivi ja Vara Noortekeskuse noorsootöötaja Marri Nikopensius.
Peipsiääre valla poolt delegeeritud ülesanded MTÜ-dele ja SA-dele koordineerib edaspidi Kultuuri- ja Vabaajakeskus ning kõigile kultuuri-, spordi- ja noorsootöö valdkonna töötajatele on tagatud töötamine KUVAKE-se koosseisus. Töötajatega kohtumisi ja läbirääkimisi peab uus juht. Eraõiguslikud MTÜ-d meie jaoks kuskile ei kao ja pigem on Kuvakesel neid vaja, et piirkonda arendada. Peipsiääre Vallavalitsus näeb siinkohal head omavahelist koostööd.
Peipsiääre Valla Kultuuri- ja Vabaajakeskuse asukoht saab olema Koosa külas, praeguses Mängude Majas alates 1. septembrist 2024.
Edasist informatsiooni jagame jooksvalt Peipsiääre valla infokanalites ja blogis.
Piibe Koemets
vallavanem
Milline näeb tulevikus välja Peipsiääre valla lasteaed?
Aprillist kuni juunini 2024 toimusid kõigis valla viies lasteaias Varal, Koosal, Alatskivil, Palal ja Kolkjas töötajate ning vanematega arutelud lasteaedade ühendjuhtimise alla viimise teemal.
Kohtumistel tutvustasid vallavanem Piibe Koemets ja haridusspetsialist Bianka Makoid plaani, kuidas näeb välja tulevikus Peipsiääre valla lasteaed ühisel juhtimisel. Arutelude eesmärk oli saada esmast sisendit vastava eelnõu koostamiseks, kuulda töötajate ja vanemate arvamusi lasteaedade ühendjuhtimisele ülemineku positiivsetest külgedest ja kitsaskohtadest. Lasteaedade ühendjuhtimisele üleviimise põhieesmärk on tagada kõigile valla lastele parimad võimalused arenguks.
Töötajate, laste ja vanemate jaoks jääb kõik samaks. Kõik viis õppekohta ja praegused lasteaiarühmad jäävad alles, muudatus puudutab vaid juhi tasandit. See tähendab, et kõiki viit lasteaeda juhib üks juht ja tuleb kaks õppejuhti, kes on juhile abiks lasteaedade strateegilisel juhtimisel.
Ühtne juhtimine tähendab ka dokumentatsioonide ühtlustamist: üks eelarve, arengukava, põhimäärus ja õppekava, mis omakorda tagab läbipaistvama ning arusaadavama süsteemi. Fookus on õppe- ja arendustegevustel, sealhulgas projektidel ning ühistel koolitustel. Samuti saab paika tugiteenused. Väikese koormusega tugispetsialiste on raske leida, lasteaedade ühendjuhtimise alla viimine annab võimaluse tugispetsialistidele pakkuda täiskoormust.
Meil on mitmekülgsed ja väga erinevate traditsioonidega piirkonnad. Me ei tohi võtta seda, kui takistust, vaid vastupidi - see loob hea pinna koostööks, et üksteiselt parimaid praktikaid kasutusele võtta või hoopiski luua üheskoos midagi täiesti uut. Koostöö rikastab!
Vallavalitsus ei kiirusta lasteaedade ühendjuhtimise alla viimise otsusega. Võtame aega ja teeme otsuse siis, kui enamus on muudatusteks valmis. Kui seaduseelnõu on koostatud, avalikustame selle ettepanekute saamiseks valla infokanalites, toimuvad kooskõlastusringid lasteaedade hoolekogudega ning korraldame eelnõu avaliku arutelu.
Bianka Makoid
haridusspetsialist
Lasteaedades töötajate ja vanematega toimunud koosolekute protokollid lasteaedade ühendjuhtimise alla viimise teemal leiab SIIT.
Kallaste linnakeskuse arendamisest
Kallaste kesklinna arendamine on Peipsiääre vallavalitsuse prioriteetne arendustegevus. Vallavalitsus on koos kohalike partnerite ja linnaelanikega leidnud, et Kallaste linnakeskusele ja selle vahetule ümbrusele tuleb anda uus ligitõmbav ja meeldiv ilme.
Seoses sellega algatati 2023. aastal koostöös EALiga "Hea avalik ruum" arhitektuurikonkurss ning selle tulemusena valiti välja parim visuaalne kavand - ABMA OÜ poolt koostatud võistlustöö "Kaldapääsuke" (näited allpool).
Keskmise kavandi põhjal on tänaseks valminud Keskväljaku põhialale, järve äärde ja ligipääsule kesväljakuni Staadioni tänavalt ehituslik põhiprojekt (allpool).
Ehitusprojektis kavandatud ehitus viiakse ellu erinevate vallaeelarve, programmide ja projektide abil järgmiselt:
- I etapina, projekti "Kallaste keskväljaku renoveerimine" alusel (Tartumaa maakondliku programmi MATA meede) rahastatakse keskväljaku ja selle ligipääsu ehitusprojekti koostamist ning ehitatakse ehitusprojekti järgi keskväljaku järveäärses otsas selle kõige silmapaistvaim osa – Kaldakaar (maamärk) koos vaateplatvormiga (vt ka lisatud joonist). Projekti maksumus on kokku 390 000 eurot. Tänaseks on valminud Kallaste keskväljaku renoveerimise ehituslik põhiprojekt ja vallavalitsus on käivitanud Kaldakaare ja vaateplatvormi ehitushanke. Kaldakaare ehitusega alustatakse pärast seda, kui hange on edukalt lõppenud. Esimene etapp peab valmis olema 2024. aasta oktoobriks.
- II etapina, projekti, „Kallaste keskväljaku ja ümbruse renoveerimine II etapp", alusel (rahastus 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmest „Kvaliteetsed kättesaadavad avalikud teenused") ehitatakse ehitusprojekti järgi valmis keskväljaku platsi osa koos väikevormidega ning juurdepääsutee koos uue bussipeatuse ja WCga. Projekti maksumus on c 1,1 miljonit.Taotlus esitati meetme I vooru, kuid seoses omafinantseeringu tuntava suurenemisega on vaja sellele taotlusele saada uues valla eelarvestrateegias volikogu kinnitust ning taotlus esitatakse uuesti meetme lisavooru 2024 oktoobris.
- Lisaks taotletakse juunikuus 2024 Kallaste keskväljaku ligidal olevatele järveni viivate avalike lagunenud treppide projekteerimiseks ja väljaehitamiseks rahastust Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava raames 2021–2027 Peipsi kalanduspiirkonna meetmest „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus".
- Edasi, etapiviisiliselt (III ja IV etapp), pikemas perspektiivis, jätkub Kallaste linnakeskuse väljaarendamine - projekteerimine ja ehitamine vastavalt visuaalsele kavandile "Kaldapääsuke" (Keskväljaku pargi osad, Oja tänav)
Samaaegselt jätkub ülejäänud linna detailne arengu kavandamine ja ruumiline planeerimine, edasine elukeskkonna korrastamine ja miljööväärtuse tõstmine, kogu linna kaldapealse korrastamine ja järvele ligipääsu suurendamine, samuti kesklinna majade kordategemine. Selleks kõigeks otsitakse erinevaid riigi, EL (näiteks Leader) ja valla rahastuskanaleid sh plaanitakse kaasata ka avalikkuse ja ettevõtjate ressursse.
Kallaste linna keskse koha, keskväljaku, ligitõmbavaks tegemine on katalüsaatoriks kogu linna arengule ja järgnevatele arendustele.
Illustratsioonid: ABMA OÜ
Mida annab Kallaste keskväljaku renoveerimine koos uue juurdepääsuga Kallaste (teenuste) arengule?
Uus atraktiivne Kallaste keskväljak ja palju parem ligipääs sellele annab palju suurema võimaluse kümnekonnal linnakeskuse ettevõtjail teha korda oma kinnisvara (näiteks poed, kohvikud, majutuskohad), arendada äriteenuseid ja suurendada oma käivet.
Projekti tegevused parandavad linnaruumi ja avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti linnas. Need on järgmised:
1. Luuakse uus atraktiivne linnaruum, mis toob juurde kohalikke ja külastajaid (kogemus mujalt Eestist). Kus on (rohkem) inimesi, seal tekib ka (suurem) nõudlus – nii avaliku kui erateenuste ja ostude järele.
2. Kallaste linnakeskuse kaasajastamine loob tihedama turistide liikuvuse ning seeläbi on samaaegselt põhjust projektiga parandada ka vajalike teenuste hulka ja kättesaadavust - moodne bussipaviljon keset uut linnakeskust, avalik ja soliidne WC, turismiinfo, toitlustuskohad ja majutused.
3. Uue tee rajamisega ja linna bussijaama asukoha muudatusega saavutatakse inimestele tunduvalt parem ligipääs linna südamele. Luuakse uus inimeste kogunemiskoht ja logistikakeskus ning võimaldatakse parem kättesaadavus linna (turismi)infole (ekraan bussipeatuses). Inimesed ei pean enam bussi ootama lageda taeva alla. Samuti saavad turistid bussidega tulla otse keskväljaku juurde või parkida oma auto sinna.
4. Väljak võimaldab korraldada (paremini) (uusi) üritusi (parem juurdepääs, elektri ja veevõtu kohad, WC).
5. Uus väljak ja ligipääs tekitab huvi ja vajadust väikeste erateenuste vastu - näiteks lastehoid, päevahoid eakatele, massaaži ja iluteenuste pakkumine, avatud töökoha printsiibil kontori tekitamine (USB pesad pinkidele planeeritud).
6. Kallaste uue linnakeskuse äärde jääb mitu hoonet, mida saab pärast ligipääsu parandamist ja atraktiivsuse kasvu avada, näiteks kalakohvikuna, pagariärina.
7. Turism ja seetõttu ka teenused saavad olema Kallastel nõutud aastaringi, sest inimesed tulevad vaatama ja pildistama uut linnaruumi. Seda toetab ka kalandus, laadad ja Peipsi järve kaldapealne, mis on atraktiivsed nii suvel kui ka talvel.
8. Lisaks muudab aktiivne linnakeskus kohalike liikuvust linnas ja maakonnas ning muudab väljakuäärsed ja lähedal asuvad majad atraktiivseks.
9. Suurenevad inimeste võimalused hoolitseda oma tervise eest: Kohalikud saavad veeta rohkem aega väliruumis, sest seda soodustavad uued istumiskohad nii töötamiseks kui puhkamiseks. Lisaks rekreatiivsed tegevused nagu välimale, lauatennis, hüppeala, talvel liuväli. Kõike seda saab teha aastaringselt, sest kogu keskusala on valgustatud. Nii tekitatakse suuremad võimalused ka noortele vabaaja veetmiseks
10. Kallaste saab end tänu kaasajastatud linnaruumile ja teisest projektist ehitatud skulpturaalsele Kaldakaarele tugevamalt reklaamida.
12. Tänu omanäolisele uuele linnaväljakule soovitakse rohkem sündmusi korralda ainulaadses paigas Peipsi järve kaldapealsel.
Kaasajastatud linnakeskus on kavandatud kõiki kaasava disaini põhimõttel, mis tähendab, et mõeldud on nii väikeste laste kui ka eakate peale, lisaks nägemis- ja liikumispuuetega inimeste peale. Projektiga luuakse ka elektrilaadimise kohad autodele ja (elektri)ratastele.
Kogu Kallaste linnakeskuse väljaarendamine saab toimuda etapiviisiliselt ja pikaajaliselt (5-10 aastat).
Taivo Tali
arendusnõunik