Fotol: Lõuna-Eestist hakkavad filme tegema Eva Kübar, Viesturs Kairišs, Andrey Paounov, Carl Olsson, Andris Gauja, Jaan Tootsen, Maria Aua ja Ülo Pikkov (Fotod: Argo Ingver, Mana Kaasik, Karoliina Kreintaal)

Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi konkursi žürii valis välja kaheksa filmitegijat Eestist ja välismaalt, kelle ideed jõuavad 2024. aasta kevadel kinoekraanile. Teostest valmiv kassett toob vaatajateni Lõuna-Eesti mitmekesisust esitlevad lühifilmid.

Konkursi eesmärk oli leida autorid, kes avavad Tartut ja Lõuna-Eestit kunstiliselt põnevaimal moel nõnda, et lühifilmid on omaette teosed, aga samas moodustavad ühtse kogumiku. Kokku laekus konkursile 27 ideed Eestist ja 16 ideed rahvusvahelistelt filmitegijatelt.

"Konkurss ja konkurents oli rahvusvaheliselt suur. Dokumentaliste kõnetasid erinevad Tartu ja Lõuna-Eestiga seotud teemad, mistõttu on lõplik valik mitmekesine,” rääkis Tartu 2024 loovjuht Kati Torp. “Valisime välja kõige intrigeerivamate teemapüstitustega projektid, mis kõnelevad Ellujäämise Kunstidest kindlasti veel kaua pärast Euroopa kultuuripealinna aastat,” ütles Torp.

Valituks osutusid auhinnatud Läti filmi- ja teatrilavastaja Viesturs Kairišs (Nafta Films OÜ, produtsendid Esko Rips, Olga Hartšuk; Ego Media, produtsent Guntis Trekteris), kes heidab pilgu Piirissaare elule. Peipsi järvega on seotud ka Bulgaaria režissöör Andrey Paounovi (OÜ Vesilind, produtsent Riho Västrik; Chicken Milk, produtsent Elitza Katzarska) film kohalike kalurite isetehtud masinatest ehk karakatitsatest. Isiklikku perekonna lugu jagab animaator Ülo Pikkov (OÜ Silmviburlane, produtsent Ülo Pikkov) läbi Petseri vana-vanaema elusaatuse ning Jaan Tootsen (OÜ Aadam ja Pojad, produtsent Anneli Ahven) äratab ellu mälestused ning lood oma lapsepõlve Võrumaalt. Eva Kübara (Mcqueen OÜ, produtsent Alvar Reinumägi) loo keskmes on sakslanna Hilda Ha, kes elab koos väikese lapsega off-grid elu Võrumaal – metsa sees, voolava vee ja elektrita. Maria Aua (OÜ Vesilind, produtsent Riho Västrik) lühifilmis on fookuses Tartu ja selle rikastavalt igavad mittekohad ehk imelikud tühermaad, tühjad väljakud ning kõrvalised lobudikud. Rootsi-Taani režissööri Carl Olssoni (OÜ Allfilm, produtsent Ivo Felt) filmi peategelased on Annelinna kortermaja elanikud ning nende identiteetide ja unistuste mitmekesisus läbi hoone arhitektuuri. Läti filmitegija Andris Gauja (Film Tower OÜ, produtsent Margus Õunapuu; Riverbed, produtsent, Andris Gauja) film räägib teadusest ja teadlastest, tähistaevast ja limaseentest.

„Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm on Eesti filmi jaoks seniolematu ettevõtmine, kus lähima aasta jooksul valmib kaheksa põnevat ja eriilimelist lühidokumentaalfilmi tunnustatud Eesti ja välisrežissööride poolt. Koostöö Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024-ga on filmitootmiseks antud väärikas rahastus ning tõmmanud Lõuna-Eestisse filme tegema dokumentalistika tõelised maailmanimed“, rääkis Eesti Filmi Instituudi ekspert Filipp Kruusvall. „Tänapäeva maailmas on ellujäämise strateegiate otsimise teema oluline ja intrigeeriv ning vaadates väljavalitud filmiprojektide meeskondi võib julgelt öelda, et on, mida 2024. aasta esilinastustel oodata,“ ütles Kruusvall.

Järgneva kaheksa kuu jooksul jõuab igasse filmiga seotud paika Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi rändkast, et tutvustada valitud filme ja pakkuda võimalust osaleda loosis, mille auhinnaks on nädal Piirissaarel. Nädal, et võtta aega iseendale, katsetada elu eraldatud saarel keset Peipsi avarusi ja saada osa filmikasseti maailmaesilinastusest. Rändkast ootab uudistajaid alates 9. märts kell 12.00 Tartu Kaarsilla Raekoja platsi poolses otsas. Kast valmis koostöös Tartu kunstnik Sashamiga.

Ellujäämise Kunstide Dokprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Lühifilmide tootmist rahastavad Eesti Filmi Instituut ja SA Tartu 2024. Valiku tegi žürii koosseisus Tartu 2024 loovjuht Kati Torp, Eesti Filmi Instituudi filmiekspert Filipp Kruusvall, režissöörid Moonika Siimets ja Kaur Kokk, operaator Erik Põllumaa ja Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi kunstiline juht Kaarel Kuurmaa.

Rohkem infot: https://tartudok2024.ee/filmid


Kõneisik:
Kaarel Kuurmaa
Kunstiline juht
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 565 5357
kuurmaa.kaarel@gmail.com

Pressiteate koostaja:
Kadi Rutens
Turundus- ja kommunikatsioon
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 58 003 458

kadirutens@gmail.com

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tutvustab 17. märtsil Põlvas pealinna peol esimest korda kultuuriprogrammi, mille raames jõuab Lõuna-Eestis avalikkuse ette hulga eriilmelisi sündmusi. Vabaõhupeol astuvad teiste seas lavale Zetod, rokkorkester Karmid Torud, Lenna ja ansambel Redel.

„Tähistame järgmist etappi kultuuripealinna teel. Tutvustame kogu Euroopale just seda Tartu 2024 põhiprogrammi osa, mis toimub tiitliaastal Lõuna-Eestis,” ütles Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.

Lõuna-Eestis jõuab Euroopa kultuuripealinna aastal publiku ette muusikafestivale, teatrilavastusi, näitusi ja erinevaid kogukonnasündmusi. “See on suur Tartu 2024 programmipusle tükk, mis toob esile iga Lõuna-Eesti piirkonna omapära Eestis ja Euroopas,” lisas Torp.

Ellujäämise Kunstidest inspireeritud programm Lõuna-Eestis jõuab avalikkuseni vabaõhukontserdil „Pealinna pidu Põlvas“. Põlva kultuurikeskuse peoalal astub publiku ette rokkorkester Karmid Torud solistidega Triinu Orm ja Meelis „Hainz” Hainsoo. Rokkorkestriga tulevad lavale veel Lenna, Indrek Vaheoja ja Kristjan Oden ehk ansambel Redel. Täispika kontserdi annab folkrokkansambel Zetod eesotsas Jalmar Vabarnaga.

Põlva kultuurikeskuse hoonet kasutab lõuendina valguskunstnik Rene Liivamägi, kes katab üheks ööks Põlva tuntuima maamärgi valgusinstallatsiooniga.

Kultuurikeskuses avatakse Toomas Kuusingu graafika- ja maalinäitus „Harilikud maailmad”. Õuealal pakub silmailu installatsioon, mis tutvustab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna programmi Lõuna-Eestis. Kohapeal on avatud ühepäevakohvikud ja -baarid. Pealinna pidu on kõigile tasuta.

Pealinna peo ürituse nimi on inspireeritud kirjanik ja semiootik Valdur Mikita mõttest pöörata 2024. aastal Eesti kaart pahupidi, et näha pealinnana Tartut koos Lõuna-Eestiga. Tagurpidi Eesti kaardi idee on saanud Tartu 2024 üheks sümboliks.

Taotlusvoor on avatud 30. jaanuar – 31. märts 2023. Taotluse saab esitada Tartu linnaportaalis. Toetuse määruse leiad Riigi Teatajas.

Taotlusvooru kaudu rahastatakse kultuuriprojekte Tartu linnas kokku kuni 100 000 euroga ja Lõuna-Eestis 163 185 euroga. Toetuse alammäär on 2024 eurot ja ülemmäär on 5000 eurot.

Taotlusvoorust on oodatud osa võtma projektid, mille keskmes on publikule suunatud sündmus(ed), mida võib toetada uute kunstiteoste loomine.

Tartu 2024 väikeprojekti toetust on õigus taotleda juriidilisel isikul, kelle sündmus haakub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 väärtustega ja loovkontseptsiooniga Ellujäämise Kunstid. Hindamiskomisjon hindab vaid neid sündmuseid, mis pole seotud ühegi varasema kultuuripealinna programmi projektiga.

Tartu 2024 veebiinfotund, mis tutvustab väikeprojekti taotlusvooru toimub kolmapäeval, 15.03 kell 16-17.

Taotluses tuleb esitada

• väikeprojekti nimi;

• taotleja andmed ja kontaktisik;

• idee kirjeldus ja seos Ellujäämise Kunstide loovkontseptsiooniga;

• tegevus- ja teavitusplaani kirjeldus;

• kaasatud partnerite ja ettevalmistamise ning elluviimise võtmeisikute nimed;

• taotletav toetussumma;

• kogueelarve kulude ja tuludega, sh oma- või kaasfinantseering;

• toetuse väljamakse aeg;

• toimumise aeg ja koht ja omavalitsuse nimi;

• kirjalikult kinnitatud valmidus järgida Tartu 2024 keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit;

• vajadusel muud olulised andmed.

Oma- ja kaasfinantseering

Väikeprojekti toetuse saamise eeldus on oma- või kaasfinantseering vähemalt 10% väikeprojekti kogumaksumusest. Omafinantseering võib olla vabatahtlik töö, mille rahaline väärtus lähtub Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

• idee ja seos Ellujäämise Kunstide loovkontseptsiooniga;

• tegevusplaani teostatavus;

• partnerite valdkonnaülesus ja panus väikeprojekti teostamisel;

• publiku kirjeldus;

• eelarve realistlikkus.

Toetuse taotlusi hindab sihtasutuse loovjuhi moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad sihtasutuse töötaja(d), Lõuna-Eesti omavalitsuste esindaja(d) ja/või regionaalse ekspertkomisjoni liige.

Küsimuste korral võta ühendust: programm@tartu2024.ee