Partnerlussuhte lõpp esitab vanematele väljakutse luua üksteisega teistsugune suhe. Kuigi endine abikaasa või elukaaslane ei ole enam partner püsisuhtes, on ta endiselt tähtis ja asendamatu vanem lapsele. Tihti pöörduvad lapsevanemad lapsega seotud vaidluste lahendamiseks kohtusse, kuid praktika näitab, et kohtumenetluse käigus kipuvad vanad pinged pigem süvenema. Aina enam soovitatakse vaidluste korral pöörduda just perelepitaja juurde.

Alates 2021. aasta septembrist alustas Sotsiaalkindlustusamet riikliku perelepitusteenuse pilootprojektiga, mille raames on lapsevanematel võimalus saada tasuta perelepitusteenust. Pilootprojekti eesmärgiks on nii teadlikkuse tõstmine perelepitusteenusest kui ka ettevalmistus riikliku perelepitussüsteemi jõustumiseks 1. september 2022a. Perelepitusteenust osutavad superviseeritavad perelepitajad, kes on lõpetamas väljaõpet Riiklikul perelepituse aluskoolitusel.

Kui seni on suur osa lapsevanemate erimeelsuste lahendamisel jäänud omavalitsuse lastekaitsetöötaja õlgadele, siis nüüd on võimalus suunata pered pilootprojektis osalevate professionaalse perelepitaja vastuvõtule. Teenuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes suunab juba edasi perelepitaja vastuvõtule. Samuti võivad teenuse saamiseks pöörduda meie poole ka lapsevanemad ise, ilma kohaliku omavalitsuse suunamiseta.

Perelepituse eesmärk ei ole lepitada või taas ühendada lahku läinud abikaasasid või elukaaslasi, vaid vanemlussuhte raames last säästva koostöö otsimine. Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks lapse tulevane elukoht, vanema-lapse vaheline suhtluskord, ülalpidamine ja teised lapse kasvatamisega seotud küsimused). Perelepituse eeliseks on, et see on kiire, soodne, vaimset tervist säästev ning lapse heaolu arvestav meetod.

Perelepitusse oodatakse neid lapsevanemaid, kes on lahku läinud või lahku minemas, kuid endise kaaslasega ei õnnestu koostöö alaealise lapse (või laste) elukorralduslikes küsimustes. Perelepitus on vabatahtlik teenus, kus peavad koos osalema mõlemad lapsevanemad. Seega peab initsiatiiv ning tahe koostööks olema mõlemal lapsevanemal. Vanematelt ootame valmidust vaadata tulevikku, leppida kokku pere uus elukorraldus ühiste laste huvides. Tuleb meeles pidada, et juhul kui vanemad lähevad lahku, lõpeb nende paarisuhe – vanemlussuhe aga jätkub, sest laps vajab endiselt mõlema vanema tuge.

Perelepituse meelespea

• Perelepitus on vabatahtlik.
• Perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetluses.
• Vanemad on võrdsed ning nad otsivad lapsele parimat võimalikku lahendust ise.
• Perelepitaja on neutraalne vahendaja, kellel on professionaalsed teadmised ja vastav väljaõpe.
• Perelepitus ei sobi vägivaldsete suhete korral, sest lapsevanemad ei ole sellisel juhul võrdsed osapooled. Täpsustamiseks ja endale sobiva teenuse leidmiseks helista koordinaatorile.
• Perelepitus pakub võimalust teha kokkuleppeid kohtuväliselt ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka peale lahkuminekut.

Kuhu pöörduda perelepitusteenuse saamiseks?

Perelepitusteenusele saab pöörduda kirjutades aadressile perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Võta ühendust meie teenuse koordinaatoritega:

Liilia Mänd 58862296 liilia.mand@sotsiaalkindlustusamet.ee  eesti ja vene keel
Anna Vorobjova 53097229 anna.vorobjova@sotsiaalkindlustusamet.ee  eesti, vene ja inglise keel
Jekaterina Link 53230604 jekaterina.link@sotsiaalkindlustusamet.ee  eesti ja vene keel
Sigrit Tammiste 59189130 sigrit.tammiste@sotsiaalkindlustusamet.ee  eesti, inglise ja vene keel
Kätlin Ojamets 53233957 katlin.ojamets@sotsiaalkindlustuamet.ee  eesti ja inglise keel

 

Perelepituse või rahumeelse vanemluse kohta leiad rohkem infot Facebooki lehelt „Riiklik Perelepitusteenus" või https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/riiklik-perelepitusteenus. 

*Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" (Local Development and Poverty Reduction).