« Tagasi

Alatskivi matkarada 45

Alatskivi matkarajal on sünnipäev -Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) 16.mai 1975 häälekandjas on üle kahe lehekülje artikkel „Alatskivi looduse õpperada". Artikli sissejuhatuses kirjutatakse „Tartu Riikliku Ülikooli geograafide üks iseloomulikke töösuundi viimasel aastakümnel on olnud looduse õpperadade projekteerimine. Selle metoodilise printsiibiga lahendatakse nii teatava piirkonna igakülgse tutvustamise kui ka maastiku kasutamiskoormuse reguleerimise ning kaitse ülesanded. Nõnda siis luuakse uus looduse õpperada ka 18.mail, ülikooli looduskaitsepäeval Alatskivil."

Ajalehes avaldatud raja kirjelduse oli koostanud Kutsekeskkooli nr. 5 (asus Kallastel) direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal, Eesti Looduskaitse Seltsi vabariikliku juhatuse liige Erich Uibu. Fotod pärinesid Hillar Uusilt. Raja loodusesse viimist kavandas terve komisjon, mille töös arvestati eriti Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi aseesimehe Juhan Voisti kogemusi. Kogu materjali oli viimistlenud TRÜ keskkonnakaitse komisjoni esimees Jaan Eilart. Tehnilisi muresid aitasid lahendada Tartu metsamajand ja Alatskivi sovhoos.

Pühapäeval, 18.mail, oli korraldatud tähelepanuväärse päevakavaga TRÜ looduskaitsepäev:

  1. Hommikune linnulaulu praktikum (juhendavad E.Mändla ja J.Maran), väljasõit kell 7 peahoone eest.
  2. Sõit looduskaitsepäevale (kell 8 peahoone eest).
  3. Maastikuhoolduse tööd ja looduse õpperaja väljaehitamine Alatskivil ning Rupsil (kell 9.00-12.30).
  4. Looduse õpperaja läbimine (kell 12.00-14.00). Kevadtaimede praktikum Lokuta mäel (punkt nr.16), juhendab prof. V.Masing.
  5. Kogunemine Hirveaeda (punkt nr.19) ja lõunaeine (kell 14.00-15.00).
  6. Looduskaitsepäeva kokkutuleku avamine (kell 15.00) – rektor prof. A.Koop.
  7. Mälestushetk Alatskivi vabastajate monumendi juures ning Juhan Liivi ja Laksi Tõnise kalmudel.
  8. Luule- ja muusikaprogramm.
  9. Kokkutuleku lõpetamine (prorektor H.Metsa ja T.Koldits).
  10. Tagasisõit Tartusse (Kell 18.00). Teel tutvutakse Koosa keskuse maastikuhooldusega, Sookalduse kollaste nartsisside naturalisatsioonikohaga ja Väägvere tammega.

Kaasas ajalehes avaldatud raja skeem ja kahekümne kolme punkti kirjeldused, mindi hommikupoolikul esmakordselt rada läbima. Õpperaja üldine lähe oli Alatskivi südames, raja pikkus oli umbes 6 km ning selle läbimiseks kulus 2-3 tundi.

45 aastat tagasi, kui ei olnud veel avardunud võimalused välisturismiks, oli loodusesse märgitud rada praktilise väärtusega Alatskivi-kandi loodus- ja kultuuriloo tutvustamisel nii õpilastele kui ka oma maa huvilistele. Paaril aastakümnel oli traditsiooniks looduskaitsepäeva tähistada Alatskivi looduskaitsealal ja -rajal korrastustöödega. Elu külades aitas kaasa raja ja selle lähiala säilimisele avatud maastike ning niitudena – heinategu ja karjatamine hoidsid korras kullerkupu-, nurmenuku- ja pääsusilmaniidud, paju ja lepp olid tõrjutud ning kobras ei leidnud omale sobivat elupaika. Viimasel ajal oleme asunud otsima oma kadunud vaateid ja kooslusi, kuid nii mõnigi omaaegne imetlusväärne rajaosa on kadunud võssa. Alatskivi looduse õpperada on lühenenud 1,5 km võrra - Lästeniidu mäe kaunid kased ei kuulu enam ametlikult raja juurde, ent üksikule uitajale on kitsas metsarada 30-40 m laiusel vallseljakul avastamist väärt.

Läbi aastakümnete on olnud entusiaste, asutusi ja organisatsioone, kes oma võimaluste piires on hea seisnud, et huvilised Alatskivi rajale tuleks ja rahulolus lahkuksid.

Täna kuulub Alatskivi matkarada Peipsiääre vallale. Aastatel 2009-2017 hooldas Alatskivi Matkarada vastavalt RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) ja valla vahelisele koostöölepingule Alatskivi vald. Alates maist 2019 kuulub matkarada Peipsiääre vallale, kes korraldab ka selle hooldust.

2011.aastal tellis RMK OÜ-lt Minnoli Alatskivi matkaraja rekonstrueerimise projekti. Projektist lähtudes ja KIK-i (Keskkonnainvesteeringute Keskus) toetustel ehitati 2012.aastal uus Turbasild (Valgesild) ja 2015.aastal lossi mäenõlvale puutrepp. Need olid kaks kõige mahukamat ehitustööd matkarajal, millistele lisaks on rajatud puhkekoht kahe varjualusega, välikäimla, grillialused, rekonstrueeritud Lambasild, linaleotiigi läheduses olev puusild ja parandatud laudteid.

2019. aastal paigaldati matkarajale uued laudteed. Lauamaterjal lõigati matkaraja ääres kasvanud metsakuivadest kuuskedest. Samuti paigaldati uued suunaviidad ja metsaalused puhastati võsast.

2020.aastal täideti matkaraja niiskemad kohad puukoore multšiga, mis teeb rajal liikumise mugavamaks. Selle aasta aprillis rajati valgustus Alatskivi alevikust kuni Turbasillani.

Tänud RMK-le, KIK-ile ja endisele Alatskivi vallale, kes korraldasid ja leidsid vahendeid matkaraja rekonstrueerimiseks ning hoolduseks. Matkarada on läbitav igal aastaajal; muutunud populaarseks sihtkohaks koolilastele, peredele, sõpruskondadele ja loodusest tõsisemalt huvitujatele. Raja külastatavus on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, mis on igati rõõmustav ning annab tunnistust, et 45 aastat tagasi rajatud Alatskivi matkarada köidab jätkuvalt nii  kohalikke kui kaugemaid külalisi.

 Külastajale oluline info matkaraja kohta on leitav www.peipsivald.ee.

Algne raja skeem

Ene Zirk

Maimu Arro