Kevadel kalale: kalaveed on avatud ka eriolukorras

Keskkonnaministeerium ja Eesti Kalastajate Selts soovitavad koroonaepideemia ajal lisaks RMK matka- ja terviseradadel jalutamisele võtta ette ka kosutav kalalkäik.

 

„Harrastuskalapüügiga tegeleb Eestis vähemalt korra aastas 170 000 elanikku," ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Meil on harrastuspüügiks ka suurepärased võimalused. Meil on ligi 1200 järve, umbes 10 000 km arvestatava suurusega vooluveekogusid ja üle 3000 km mereranda. Praegune kevadilm lausa kutsub neid avastama."

 

„Meie kõigi jaoks on piisavalt ruumi, et püüda seal, kus meeldib ja millega meeldib," ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Muidugi tuleb seejuures hoida kaaskalastajatega piisavat distantsi, et vältida koroonaviiruse võimalikku levikut."

 

Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige Erki Tammleht lisab, et kevadine saagivalik on lai ning püüda saab nii särge, vimba, ahvenat, säinast, hõbekokre, latikat jmt. „Eestis on harrastuskalastajate arv juba praegu märkimisväärne, kuid loodame, et kahjutu kalapüügipisik levib veelgi," ütles Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige Erki Tammleht.

 

Arvestades liikumispiiranguid mandri ja saarte vahel, jäävad Saaremaa ja Hiiumaa kuulsad särje- ja säinapüügid vaid saarlastele ja hiidlastele endale. Samas on häid särjepüügikohti ka mandril. Näiteks eelmisel aastal püüti Matsalu looduskaitsealale jäävatest jõgedest ligi 9 tonni särge.

 

Vilunumad kalastajad saavad varakevadel edukalt merest spinninguga näiteks meriforelli või jõest jõeforelli püüda. Kalastuskaardi alusel on võimalik püüda jõgedest lõhet ja meriforelli, sest püügistatistika järgi on mõned sügisel ära kudenud lõhed või meriforellid veel jões alles.

 

„Kes aga soovib õngitsemise asemel võrku leotada, siis olgu teadmiseks, et kõikjal merel on saadaval lube nakkevõrguga harrastuspüügiks," lausus Tuus.

 

Peipsi-äärsed kalastajad ootavad ilmselt juba pingsalt soojemat ilma ja sellega kaasnevat kalade kevadist kudeaega, mil kala roogu tuleb, et siis harrastusvõrguga või õngedega püütud särjed ja teivid räästa alla kuivama panna. Varasematel aastatel on harrastuslikul nakkevõrgupüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püütud aastas 33–40 tonni särge.

 

Keskkonnaministeerium tuletab siiski kalastajatele meelde, et püügile minekuks tuleb lunastada harrastuspüügiõigus või kalastuskaart ning järgida tuleb kehtestatud püügipiiranguid ja kalade alammõõte. Rohkem infot selle kohta, kus mis luba kehtib ning mida ja kus praegu püüda võib, leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://www.envir.ee/et/harrastuspuuk .

 

Samuti on, nagu tavalistelt, liikvel ka Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes kontrollivad, et kalapüügil seadust ei rikutaks.