« Tagasi

Kaugvastuvõtte jätkatakse ka peale eriolukorda

Eriolukord tõi päevapealt Eesti tervishoidu kaugvastuvõtu, mis võimaldab teha arsti ja patsiendi vahelist vastuvõttu distantsilt. Nii arstide kui ka patsientide tagasiside on olnud positiivne, mistõttu on plaanis kaugvastuvõtte jätkata ka eriolukorra järgselt.

Kaugvastuvõtt toimub patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel distantsilt ja selle läbiviimiseks kasutatakse telefoni-, video või veebivestluse võimalusi. Kui perearstiabis on patsiendiga telefoni või e-kirja teel suhtlemine osa tavapraktikast, siis eriarstiabis enne eriolukorda distantsilt vastuvõtte haigekassa poolt ei rahastatud ja seetõttu ka raviasutuste poolt patsiendile ei pakutud.

Eriolukorras välja pakutud kaugvastuvõtu võimalust kasutati kahe ja poole kuu jooksul (16.03-31.05) väga aktiivselt: enam kui 30% kõigist ambulatoorsetest vastuvõttudest tehti kaugvastuvõtuna. Kokku toimus 213 800 kaugvastuvõttu, mille eest tasus haigekassa üle viie miljoni euro.

Haigekassal on plaanis kaugvastuvõttude rahastamist eriarstiabis jätkata ka nüüd pärast eriolukorda. „Paljudel juhtudel aitab kaugvastuvõtt säästa nii patsiendi kui ka arsti aega ja inimene saab vajaliku abi kätte kodust või kontorist lahkumata. Raviasutused saavad tänu kaugvastuvõtu võimalusele oma kõige väärtuslikumat ressurssi – tervishoiutöötaja aega - efektiivsemalt kasutada," märkis haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Haigekassale kaugvastuvõtud rahalist kokkuhoidu ei tähenda, sest kaugvastuvõtu hind on võrdsustatud kontaktvastuvõtuga.

Kubo sõnul peab kaugvastuvõtt olema ka sisu poolest võrdne kontaktvastuvõtuga, seda saab osutada vaid eeldusel, et teenuse kvaliteet ei halvene ja et konkreetse patsiendi jaoks on selline teenuseosutamise viis sobiv. „Juhtudel, kus patsiendile on vaja teha uuringuid ja läbivaatust ehk inimese tervisemuret reaalselt kohapeal näha ja hinnata, ei saa kaugvastuvõttu kasutada. Kaugvastuvõtu sobivuse igal konkreetsel juhul otsustab tervishoiutöötaja," lisas ta.

Iga kolmas eriarsti vastuvõtt toimus kaugvastuvõtu teel

Haigekassa andmetel toimus eriolukorras iga kolmas eriarsti vastuvõtt kaugteel. Enim kaugvastuvõtte tehti Tallinnas. Kõige aktiivsemalt kasutasid kaugvastuvõtte regionaal- ja keskhaiglad – Ida-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla.

Kõige rohkem ehk 76% kõigist vastuvõttudest tehti kaugvastuvõtuna psühhiaatria erialal (47 000). Samuti kasutasid teenust aktiivsemalt ämmaemandad ja naistearstid (31 000), silmaarstid (16 000) ning nahaarstid (13 000).

Enamik patsiente kasutaksid kaugvastuvõttu uuesti

Kuna kaugvastuvõtt oli eriolukorras rakendatuna kõigile osapooltele uus, siis küsis haigekassa patsientide ja tervishoiuteenuse osutajate käest jooksvalt tagasisidet nende kogemuse kohta, et saada ülevaadet teenuse toimimisest ja kasutuspotentsiaalist pärast eriolukorda.

Patsientidele mõeldus veebiküsimustikule on vastanud 183 inimest. Saadud tagasiside põhjal jäi valdav enamus (86%) inimesi kaugvastuvõtuga rahule. Üle 81% vastanutest kasutaksid kaugvastuvõttu uuesti. Kusjuures enamus vastanutest tõi eelisena välja aja kokkuhoiu ja teenuse mugavuse. Inimeste hinnangul oli arstiga hea vestelda oma kodust ja tervisemured said lahendatud ilma, et pidi kulutama aega või raha arsti juurde sõitmiseks. Murekohana toodi välja, et olenevalt probleemist ei asenda kaugvastuvõtt tavapärast läbivaatlust. Samuti ei meeldinud inimestele see, kui kõne arstilt tuli ootamatult ja nad ei olnud selleks valmis.

Tervishoiuteenuse osutajad toetavad kaugvastuvõtte

Haigekassa küsis kaugvastuvõtu rakendamise esimestel nädalatel tagasisidet ka enim kaugvastuvõtte teinud raviasutustelt ja eriala arstidelt, kelle seas olid günekoloogid, psühhiaatrid, silmaarstid, nahaarstid ja endokrinoloogid. Tagasisidet saadi 29 raviasutuse 51 arstilt.

Vahetu tagasiside kaugvastuvõtu võimaldamisele eriolukorras oli väga positiivne ja seda peeti tänuväärseks lahenduseks. Arstid viisid kaugvastuvõtte läbi nii kabinetist kui ka kodust, tihti sai piiravaks tehnoloogiline valmisolek (nt kaugtöö võimaluse või mikrofoni puudumine). Enamik kaugvastuvõttudest tehti telefoni teel, aga katsetati ka üldkasutatavaid video- ja veebivestluse lahendusi.

Arstide hinnangul sobib kaugvastuvõtt paremini olukorras, kus patsient ja arst on varasemalt juba kohtunud. Tavaolukorras uute haigusjuhtude puhul arstid kaugvastuvõtu tegemist üldiselt sobivaks ei pea ja eelistavad pigem kokku leppida kontaktvastuvõtu aja.

Kuigi korduvate vastuvõttude ja krooniliste haigete nõustamiseks peavad arstid kaugvastuvõtu lahendust heaks, sõltub see arstide hinnangul patsiendi tervisemurest ega ole sobilik, kui vastuvõtt eeldab haige läbivaatust.

Kaugvastuvõtt on andnud hoogu innovatsioonile

Kaugteenused tervishoius (kaugvastuvõtt ja kaugjälgimine) on kõikjal maailmas kasvav trend. Viimase paari aasta jooksul on kaugteenused järjest enamates riikides tervisesüsteemi tasandil rahastatud ja kasutuselevõtule antakse hoogu toetustega, mille abil uusi innovaatilisi teenuseosutamise mudeleid ja tehnoloogiaplatvorme arendada.

Kubo sõnul on eriolukorras kaugvastuvõtu võimaldamine haigekassa poolt juba andnud hoogu innovaatiliste lahenduste arendamisele. „Kaugvastuvõttude rakendamine on raviasutustele andnud tõuke arendada uusi teenusemudeleid ning tekitanud vajaduse turvaliste ja kasutajamugavate tehnoloogialahenduste järele.

Kubo tõi ka Eestist mitmeid häid algatusi: „Pärnu Haigla käivitas eriolukorras spetsiaalselt videovõttude tegemiseks loodud lahenduse, mille kaudu saab tervishoiutöötaja patsienti nõustada, anda ravisoovitusi, kirjutada ravimiretsepti või suunata edasistele uuringutele. Ida-Tallinna Keskhaigla tegi koostöös ettevõttega Dermtest turvaliseks piltide vahetamiseks pilditoe, mis on kaugvastuvõtu läbiviimiseks vajalik näiteks allergoloogidele, immunoloogidele ja nahaarstidele. Viljandi Haigla käivitas aprilli alguses koduhaigla teenuse, mille raames saab ägeda kroonilise haigusega inimene jääda oma koju ning koduõde ja videosild eriarstiga võimaldavad tagada talle vajaliku ravi."

Kaugteenuste tulevik

Kuigi Eestis kerkis vajadus kaugteenuste järele teravalt esile eriolukorras ühe koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena, on haigekassa koostöös teenuseosutajatega kaugteenuste võimaldamise nimel töötanud juba käesoleva aasta algusest.

„Kaugvastuvõtu rahastamist soovime haigekassa poolt jätkata ka tavaolukorras, kuid mõningate muudatustega. Eriolukord andis meile võimaluse kirjanduse ja teiste riikide kogemuse põhjal väljatöötatud rakendustingimusi reaalelus testida ja saadud kogemust edasiste otsuste tegemisel arvesse võtta," selgitas Kubo.

Kui eriolukorras oli kaugvastuvõtu võimalusega teenuste nimekiri laiem, siis tavaolukorras tasub haigekassa nende kaugvastuvõttude eest, mis toimuvad arsti tagasikutsel ehk tegemist peab olema korduva visiidiga.

Ka tavaolukorras peab kaugvastuvõtu sobivust konkreetse patsiendi jaoks hindama tervishoiutöötaja. Patsiendil on õigus talle pakutud kaugvastuvõtu võimalusest loobuda ja avaldada siiski soovi kontaktvastuvõtuks. Sarnaselt kontaktvastuvõtule peab ka kaugvastuvõtt toimuma varem kokkulepitud ajal samaaegse suhtlusena ehk arstiga e-kirjade vahetamine ei ole kaugvastuvõtt. Seejuures rõhutab Kubo, et ka raviasutuste korralduslikud tegevused, näiteks vastuvõtuaja muutmine või uuringu tulemustest teada andmine, ei ole käsitletavad arsti vastuvõtuna.

Haigekassa plaanib kaugvastuvõttude rahastuse lisada tervishoiuteenuste loetellu selle aasta 1. sepetembrist koos ettepanekuga rakendada kaugvastuvõtud tagasiulatuvalt juuli keskpaigast, et vältida pausi eriolukorra meetmete lõppemise ja tavaolukorra vahel.

Lisaks kaugvastuvõttude rahastamisele on haigekassal plaanis tervishoiuteenuse osutajatele korraldada kaugteenuste rakendamise näidisprojektide konkurss. „Näidisprojektide eesmärk on konkreetsete kasutusjuhtude peal demonstreerida, millist kasu kaugteenuste süsteemne rakendamine anda võib. Süsteemne tähendab üheaegselt nii uute teenusemudelite arendamist, tööprotsesside muutmist, turvaliste ja kasutajasõbralike tehnoloogialahenduste juurutamist kui ka töötajate ja patsientide digioskuste toetamist," rääkis Kubo.

Kubo usub, et üheskoos leitakse kaugteenustele sobiv koht tervishoiutöötajate igapäevatöös, et seeläbi Eesti inimestele pakkuda mugavat ja kulusid säästvat viisi tervishoiuteenuste saamiseks.