Jäätmetekke vähendamine ja sorteerimine

Kõigil meil on võimalik panustada sellesse, et Peipsiääre vallas ja Eestis tervikuna oleks puhas elukeskkond - saame vähendada ja vältida jäätmeteket. Kasutades jäätmeid kui ressurssi, on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele.

Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, hierarhiatasemelt madalaimal on prügilasse ladestamine.

Mõned nipid jäätmetekke vähendamiseks ja vältimiseks igapäevaelus: tarbi targaltkorduskasuta asju, sorteeri jäätmeid. Tuvu ka jäätmete sorteerimise juhendi ja biojäätmete kompostimist tutvustava videoga

Sorteeritud ehk liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusse.

Tarbi targalt!

Läbimõtlemata ostlemisel on kahjulikud tagajärjed sinu rahakotile ja ümbritsevale keskkonnale. Iga tootega, mida sa tarbid, tekivad soovimatud või isegi kahjulikud jäätmed.

  • Võta poodi kaasa oma (riidest/paberist) kott või korduvkasuta kilekotti.
  • Vali liigselt pakendamata tooted, puu- ja juurvilju ning muid pakendamata tooteid ostes kasuta kilekottide asemel korduvkasutatavaid kotte või karpe.
  • Osta seda, mida kindlasti vajad - emotsioonioste aitab vältida ostunimekiri.
  • Osta kvaliteetseid asju, mis püsivad kaua ja ei lähe kiiresti katki.
  • Osta pigem üks suur pakk (nt jogurt) kui mitu väikest - nii tekib vähem pakendijäätmeid.
  • Tee ise hoidiseid, pesuvahendeid jms.
  • Pane postkastile silt reklaamist loobumiseks, vormi leiad Omniva kodulehelt.
  • Pudelivee asemel joo kraanivett, mida saad kaasa võtta korduvakasutatava pudeliga.

Korduskasuta!

Korduskasutatakse tooteid või tootekomponente, mis ei ole veel jäätmeteks muutunud. Korduskasutus tähendab, et asja kasutatakse uuesti selle esialgsel otstarbel. Seega on korduskasutus viis, kuidas jäätmeteket vältida. Korduskasutus on näiteks see, kui kasutad uuskasutuspoest ostetud taldrikuid või kasutad sõbra vana telefoni.

  • Ühekordsetele toodetele leia korduvalt kasutatav asendus.
  • Harva vajaminevaid tööriistu rendi, peoriideid laenuta.
  • Kasuta vanu esemeid ja materjale loominguliselt, andes neile uue elu.
  • Eelista patareidele laetavaid akusid.
  • Anneta vanad riided ja mänguasjad.
  • Kaalu võimalust osta kasutatud asju (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, nõud jms).

Sorteeri jäätmeid!

JÄÄTMETE SORTEERIMISE PIKK NIMEKIRI

Segapakendijäätmed

  • Eralda erinevast materjalist pakendid, sest ainult nii saab neid potentsiaalselt taaskasutada. Näiteks eralda jogurtitopsilt plastkaas, alumiinium ja paberümbris ning pane kõik segapakendi konteinerisse või pakendikotti.

  • Pane segapakendikonteinerisse või kogumiskotti puhtad pakendid, mis ei määri teisi (ka siis, kui need kokku surutakse või muud moodi töödeldakse), sest ainult nii saab neid potentsiaalselt taaskasutada, mitte ei saadeta kogu konteinerit olmeprügina põletusse või prügimäele. Loputa ära purgid, pudelid, kartongpakendid ja muu, mis sisaldas määrivat toidu- või joogiainet. Pakendeid ei pea täiesti puhtaks pesema, vaid lihtsalt suurema mustuse eemaldama.

  • Pane pakendid segapakendikonteinerisse või kogumiskotti lahtiselt või läbipaistvas prügikotis, sest kui konteineris on musta värvi prügikotid,  viiakse see konteiner olmejäätmetena prügimäele või põletusse -  keegi ei hakka prügikotte avama veendumaks, et seal on kindlasti pakendid.

  • Pakend on kõik see, mis toodet ümbritseb või tuleb koos tootega poest/laost vms kaasa:  pappkarp, kilekott, pakkekile, penoplast, mis hoiab asja purunemast (mitte ehituses kasutatav), joogipudel, plastkarp, riidepuu, mis tuli koos ostetud riideesemega, purk koos kaanega, konservikarp jne (vaata pikemat nimekirja SIIT).

Biolagunevad jäätmed

  • Pane biolagunevad jäätmed oma koduaias komposterisse või hunnikusse/kasti, mis on naabri krundist vähemalt 3 meetri kaugusel – nii saad teha enda aias kasutamiseks toitvat komposti. Komposti tegemisest saad täpsemalt lugeda SIIT;

  • Alates 01.10.2022 saab kortermajas ja ilma aiata eramajas biojäätmete äraandmiseks kasutada biojäätmete konteinerit, kuhu võib jäätmed panna ilma kotita (parim variant), paberkotiga või täiesti biolaguneva kotiga, millel on märgis

          

  • Biojäätmete konteinerisse sobivad kõik toiduained (välja arvatud suured kondid, mis pane olmejäätmetesse), elus taimed (nt toalilled), kohvipuru, teepakid ja -puru, määrdunud paber ja papp, taskurätid, köögipaber, erinevad koored; kui mahub, ka niidetud muru (vaata pikemat nimekirja SIIT).

  • Kompostrisse, hunnikusse ja kompostikasti sobivad lisaks eelpool toodule ka aiasaadused ja haljastusjäätmed nagu lehed, kuivanud taimed, niidetud muru, väiksemad puu- ja põõsaoksad (välja arvatud suured oksad, mis ei lagune ja võiks hoopis põletada).

  • Järgnev video juhendab, kuidas kompostida ja mis teha, kui kompostimine ei tule välja.

Mis saab liigiti kogutud jäätmetest edasi?

Liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusse.

  • Kodustest biojäätmetest hakatakse 2022. aasta lõpus valmistama Maardus bigaasitehases biometaani, millega hakkavad sõitma Tallinna linnaliini bussid. Ringlusse on võimalik suunata kõik toidujäätmed, vaja on need vaid muudest jäätmetest eraldi koguda. 
  • Klaaspurkidest ja -pudelitest saab 100% valmistada uusi klaasist pakendeid.
  • Paber- ja papp-pakenditest valmistatakse uut paberit, mida saab kasutada näiteks pakkematerjalina.
  • Muud pakendid: metallpurgid on võimalik suunata ringlusse 100%liselt. Kartongpakendid (nn tetrapakid) on samuti võimalik suunata ringlusse. Plastpakendid koosnevad eri liiki plastidest: osa neist on võimalik suunata samuti 100% ringlusesse.

On oluline, et kõik liigiti kogutavad ja ringlusse võetavad väärtuslikud jäätmed ja pakendid jõuaksid õigesse konteinerisse – vaid nii on võimalik neid saata uuesti ringlussesse. Eri liiki materjalide ringlussevõtu võimalused täienevad pidevalt.